Üle silla punases majas elab Meelik. Ta on üks Väikelinna paljudest vanematest elanikest, kuid tuleb nentida, et ka noori elab seal päris mitu. Enamik neist on hipid kes tahavad elada vaikset elu, kirjutada luuletusi ning kasvatada tomatite kõrval kanepit. Aga nemad ei ole tähtsad, meie lugu on Meelikust ja tema kassist nimega Silk. Ka tema on vana, aga siiski palju noorem kui Meelik. Kassid ongi vanad nooremalt kui inimesed.
Silk armastas mängida väikeste punaninaliste mänguhiirtega kuid tema meelehärmiks kippusid need kaduma diivani alla. Arvatavasti peitsid nad end tema võimsate küüniste eest, ehkki Silk pidi nentima, et ta ei teadnud mida need hiired diivani all süüa võiks. Tolmu? Mahapudenenud toitu? Midagi sellist see pidi olema. Võib-olla olid nad hoopis surnud. Silk arvas, et kui nad on surnud, siis kindlasti nad surid enne hirmu kui nälga, sest ta oli väga vägev ja hirmuäratav kass.
Meelikule meeldis vaadata kassi hiirtega mängimas. Ta leidis, et see on väga armas kui väike Silk nii puhevile läheb, justkui ta oleks väepealik. Ometi oli Meelik kurb, sest ta oli jäänud vanaks ega jaksanud enam diivanit nihutada, et hiiri sealt tagasi tuua. Ta oli kaalunud oma pojale helistamist, aga leidis, et pole vaja tülitada. Varsti on niikuinii sünnipäev tulemas, küll siis poeg tuleb külla ja aitab, mis teda niisama ikka pealinnast väikelinna sõidutada.
Ühel pühapäeval läks Meelik poodi. Tal oli vaja osta konserve, piima, tomatit ning leiba. Algselt mõtles ta ka kurki osta, aga tal ei tulnud meelde miks. Ilmselt võileibade tarbeks, aga igaks juhuks ta seda siiski ei võtnud. Äkki oli seda millekski muuks vaja ja siis pärast hakkab veel kurb kui selline asi meenub pärast kogu kurgi võileibade peale panemist. Ent kassitoitude riiuli ees seistes täheldas ta midagi sootuks huvitavat. "Mänguhiir Ratastel +2" Meelik pidi nentima, et see kõlab väga uhkesti. Ühtlasi oli Silk viimase teadaoleva mänguhiire diivani alla kaotanud ja nüüd polnud tal enam millegagi mängida. Meelik võttis pakendi kätte, pani prillid ette ning üritas lugeda pakendi taga olevat eestikeelset kleebist. Isegi prillidega oli ta nägemine halb, aga peagi selgus, et asi oli kissitamist väärt. Ta luges: "Mänguhiir Ratastel +2 ei ole ainult mänguhiir vaid ühtlasi helikopter! Kui Mänguhiir Ratastel +2 läheneb diivanile tulevad sellest välja rootorid, mis tõstavad hiire õhku ning te ei pea seda diivani alt otsima!" Meelik vaatas murelikult hinda, ent leidis, et Silk siiski väärib uut hiirt. Ja veel millist!
Samal pühapäeval poest koju jõudes läks Meelik otse kööki ning pani toidud külmkappi. Ta oli väga elevil ning tahtis näha kuidas uus hiir töötab. Ta avas pakendi kääridega, läks elutuppa ja istus väikesele taburetile. Vanasti oleks ta laskunud rätsepistesse, aga liigesed ei olnud enam need mis kunagi.
"Silk, Silk, tule vaata, uus hiir!"
Silk tuli haigutades. Nähtavasti oli ta maganud. Meelik naeratas ning lehvitas hiirega, et kass agiteeruks. Nii juhtuski ja Silk - nüüd täiesti ärkvel - hakkas istmikku lehvitama. Meelik pani Mänguhiire Ratastel +2 põrandale, keris selle üles ja lasi lahti. Kass sööstis suure hooga kihutava hiire järele, lõi pea vastu diivanit ning üritas siis seda diivani alt kätte saada. Pärast mõningat vaikust kostus väike sumin ning diivani alt lendas välja palju tolmu. Meelik ohkas. Raskelt.