mis on /tõeline/ fiktsioon?

väljas seisab kiiraabiauto. minu laual põlevad küünlad, viis tükki reas. kaks valget, kaks punast ning üks lõhnaga. maasikalõhnaga kusjuures, aga see pole eriti tähtis, sest ma olen siin kaua istunud ja lõhnaga ära harjunud.

aga kiirabiauto on seal seisnud juba 20 minutit. ehk on keegi surma saanud? ehk vigastatud? äkki sootuks purju joonud? või fentanüüli üledoosi rüppe langenud? ei tea. küsida ka ei julge. nad ei ütleks ka, sest see poleks professionaalne. kuigi ma saaksin teeselda mõnd sugulast, aga see tooks ilmselt rohkem pahandust kui tarvis. ei maksaks siiski välistada võimalust, et tegu ongi mõne sugulase või tuttavaga. selliseid asju tuleb ette. ilmselt ma saaksin telefonikõne sellises olukorras. lõpuks.

...

nojah. mõttepausi ajal on liitunud ka politseiauto. võib ainult spekuleerida, mis hirmus olukord on ennast naabermajas välja mänginud. aga mida spekulatsioon ikka maksab. kui tegu on väärt looga, võib homme uudistest lugeda ja ehk kellegi mälestuseks küünlad taassüüdata. kuid tõenäoliselt mitte.