Järgnev on pühendatud
"Aga sa oled
ju paks"
ma vaatan su kommentaari
mu pisar see voolab
johhaidii
Aga vaata ma
olen poeet kes
väljendab enda sellist
nagu olemust mis on küll
mahukas kuid oi kuidas seda mahub
seda mahub nii palju mu paberi lehe
peale see on hea et ruumi jätkub
mu paberil digitaalsel seal
ruumi EI lõpe
kui just google'i kettad
liiga täis ei saa
ega seda ometi juhtuda
saa_
RÜTM RÜTM RÜTM RÜTM SÜRM
Avangarde nimega ,,Agemin Edragnava''
Oli kord üks palindroom, mis oli halb
on see mille kohta endale ausaks jäädes ei või öelda hea
kodanik teeb paremale head, võrdsele ei midagi ja halvemale keerab sitta
värsimõõdutunnet saab varjata öeldes, et autor on innovaator
on mees kes ei ole novaator
on sünonüüm sõnale ''innovaator''
on mees kes postuleeris, et ''novaator'' ja ''innovaator'' on samatähenduslikud sõnad
moodustuvad õigesse järjekorda asetatuna raamatuid
võib lugeda, aga tingimata ei pea
peamine tunnusjoon on nägu
saab muuta rakendades telliskivi
on see mille kohta endale ausaks jäädes ei või öelda hea
kodanik teeb paremale head, võrdsele ei midagi ja halvemale keerab sitta
värsimõõdutunnet saab varjata öeldes, et autor on innovaator
on mees kes ei ole novaator
on sünonüüm sõnale ''innovaator''
on mees kes postuleeris, et ''novaator'' ja ''innovaator'' on samatähenduslikud sõnad
moodustuvad õigesse järjekorda asetatuna raamatuid
võib lugeda, aga tingimata ei pea
peamine tunnusjoon on nägu
saab muuta rakendades telliskivi
sein seisis vankumatult teeääres nagu alati. Iga tellis kindlalt teise tellise kõrval, iga tellis, kindlalt teise tellise kohal, iga tellis, kindlalt oma reas. Seinale oli soditud roppusi, sümboolikat, midagi venekeelset ja keskkohast täpselt kolm meetrit vasakul pool seisis plakat. Plakat oli trükitud enam-vähem tavalisele materjalile, millest plakateid üldiselt tehakse ja oli kinnitatud seinale millegagi, mida saab kirjeldada vaid naelana.
Nael ise ei pruugi esmapilgul tunduda kuigi huvitavana, lõppude lõpuks on see kõigest nael nagu iga teine. Nael nagu iga nael, mida korralik Inglismaale mineja oma kohaliku raha vastu vahetab. Nael, mis ei erine ühestki naelast millegi konkreetse poolest. Tavaline 453.6 grammi, nagu iga teine 453.6 grammi. Kuid see defineerimatu erinevus, see miski silmanurgas, mis ei tundu õige, see millele sõrme peale panna ei saa, on otsustav ja maailmamuutev.
Esimest korda ajaloos oli sõnamäng võtnud reaalse füüsilise vormi ja leidnud endale koha päris maailmas. Kunagi varem polnud homofoonid vahetanud kohti nagu need neli naela. Ei eal varem polnud plakat kukkunud telliskiviseinalt vaid seetõttu, et seda hoidev nael on leidnud, et homofoonse sõnana võib ta muutuda millekski muuks. Ja nii vedelebki nüüd seal teepervel plakat ja 453.6 grammi.
Nael ise ei pruugi esmapilgul tunduda kuigi huvitavana, lõppude lõpuks on see kõigest nael nagu iga teine. Nael nagu iga nael, mida korralik Inglismaale mineja oma kohaliku raha vastu vahetab. Nael, mis ei erine ühestki naelast millegi konkreetse poolest. Tavaline 453.6 grammi, nagu iga teine 453.6 grammi. Kuid see defineerimatu erinevus, see miski silmanurgas, mis ei tundu õige, see millele sõrme peale panna ei saa, on otsustav ja maailmamuutev.
Esimest korda ajaloos oli sõnamäng võtnud reaalse füüsilise vormi ja leidnud endale koha päris maailmas. Kunagi varem polnud homofoonid vahetanud kohti nagu need neli naela. Ei eal varem polnud plakat kukkunud telliskiviseinalt vaid seetõttu, et seda hoidev nael on leidnud, et homofoonse sõnana võib ta muutuda millekski muuks. Ja nii vedelebki nüüd seal teepervel plakat ja 453.6 grammi.
Me peaaegu kõndisime tänavail käsikäes. / perverrsed loomad
See on rütmi-luuletus, see on rütmi-jutustus, see on sala-sõnum.
Rütmi tunnetust mul kahjuks, vabandage, pole.
Hetked, pöördumatult möödusid kiirelt, pilgud meelsalt kohtusid, puudutused mõõtsid koha. Ma vaatan sind eemalt, ma mõtlen sinust kaugel, ma ootan sinu lähedust. Sest sa oled see suudeldamatu kaugus, selles tuleneb suurim kaotus.
Esimest korda nägin sind, lokaalis, oli õhtu ja sume ja suitsune udu.
Taevakuma peegeldus kusagilt kaunilt, su nägu oli vast meelsam kui muidu.
Sealsamas su käed puhkavad, kuidas pilgu saaks ära neilt, või mujalt, mujalt veel..
Arvan, tead - kardan, mõistad hukka, kuidas painavad nüüd need mõtted hommikute eel.
Kartus vahest asjata, vestleme ju ikka, puudus vaid vaikusest ja rahust.
Ähmi täis õnnest ja puuduvast unest, tundub jubagi tunneme üksteist mõlemast tahust.
Reipusest röövituna heidame voodigi kaheselt, väsimus vaid viivitab meid seekord.
Valguse viirus vaatlen su hommikust kuma - leiaks nüüd õige sõna, ma kohmatu bard.
Ammutan energiat ainsast pilgust, armutult eemaldan andumatuse palgeilt.
Kaovad hetked läbi päeva ja järgmise öö, igavene kordumine viib meid teo algeilt
Saatusliku paigani kus kohtusime.
Hoomamatu tegevuskäik teisi tõukab taas tagasi.
Ootusärev pilk raskelt su tõdemusi uuesti valdab.
Ood on vaid seesugule kes selle enda omana ära tunneb.
Räme roim rikkus rahu.
Rütmi tunnetust mul kahjuks, vabandage, pole.
Hetked, pöördumatult möödusid kiirelt, pilgud meelsalt kohtusid, puudutused mõõtsid koha. Ma vaatan sind eemalt, ma mõtlen sinust kaugel, ma ootan sinu lähedust. Sest sa oled see suudeldamatu kaugus, selles tuleneb suurim kaotus.
Esimest korda nägin sind, lokaalis, oli õhtu ja sume ja suitsune udu.
Taevakuma peegeldus kusagilt kaunilt, su nägu oli vast meelsam kui muidu.
Sealsamas su käed puhkavad, kuidas pilgu saaks ära neilt, või mujalt, mujalt veel..
Arvan, tead - kardan, mõistad hukka, kuidas painavad nüüd need mõtted hommikute eel.
Kartus vahest asjata, vestleme ju ikka, puudus vaid vaikusest ja rahust.
Ähmi täis õnnest ja puuduvast unest, tundub jubagi tunneme üksteist mõlemast tahust.
Reipusest röövituna heidame voodigi kaheselt, väsimus vaid viivitab meid seekord.
Valguse viirus vaatlen su hommikust kuma - leiaks nüüd õige sõna, ma kohmatu bard.
Ammutan energiat ainsast pilgust, armutult eemaldan andumatuse palgeilt.
Kaovad hetked läbi päeva ja järgmise öö, igavene kordumine viib meid teo algeilt
Saatusliku paigani kus kohtusime.
Hoomamatu tegevuskäik teisi tõukab taas tagasi.
Ootusärev pilk raskelt su tõdemusi uuesti valdab.
Ood on vaid seesugule kes selle enda omana ära tunneb.
Räme roim rikkus rahu.
Tekst
Kui koguda hoogu ja hüpata alla mõnelt tasapinnalt mille ühes otsas on 90 kraadine nurk ja kogum õhku millele järgneb maakoor, on hea võimalus, et kukkudes - või hüpates - jääte te ellu ja lendate aeglaselt minema mõne teise tasapinna peale või ärkate üles. Või surete ära. Või unustate kukkuda. Või eksite ära enne otsani jõudmist. Või maakoor liigub eest ära.Või on all hoopis vesi. Või pole all midagi. Või te ise kaote ära. Võimalusi on palju. Valige sobiv ja minge lõbutsege.
Samas ei saa rõhutada piisavalt kui vähe antud teose autor või ülejäänud REIP'USe kirjanikud vastutavad surmajuhtumite või raskeste vigastuste eest, mille lugejad või muud inimesed võivad endale või teistele, või mittekellelegi, või kultuurile kui sellisele, või ühiskonnale, või pereväärtustele, või nooremale põlvkonnale või oma vanematele või, või... Jah, see oli või, mis äratas subjekti tol kurval hommikul sügavast ent pinnapealseid teemasid käsitlevast unest. Ta oli valmistamas oma tavapärast hommikusööki kui järsku avastas ta end magamistoast, voodist, teki alt, pea padjal, võinuga suus. See nuga oli määrdunud üpriski kummalise ja kurjakuulutava seguga. See segu oli määrdejuust ja margariin. Kuid ometi oli tegu võinoaga. Mis keelelisi tõdesid see vahejuhtum paljastama peaks, on seni teadmata.
Kuid mis oleks tõde, kui mitte see, mis on
siin, täna, praegu, ülehomme ja praegugi veel
mis on tõde kui pole see see mis on
siin, praegu, veel ülehomme, praegugi täna koma
keel dikteerimas ainuvalitsejana füüsilise reaalsuse üle
kultuuriliste tõdede ja igapäeva fatalismi...üle.
miks mitte olla võinuga kuid teha rohkem kui
rohkem kui keel meilt ootaks
võinuga määrimas margariini ja sulajuustu on tubli!
jah tubli! teeb ta rohkem kui reaalsus nõuab, aktivist!
tubli!
mis on nimisõna kui mitte olemusepiiraja, takistus
keelelise diktatuuri alus, nimisõna...nimisõnu pole vaja
need teevad haiget, piiravad kõiki
kaotame nimisõnad, jah kaotame ...
sest ainult nii on ... õnnelik.
---
Aga mis on sõna kui mitte nimi millelegi muule
kas on sõna, mis ei ole nimi millelegi muule,
ei, ei ole sõna mis ei oleks nimi millelegi muule
jah, kaotame sõnad mis on nimed millelegi muule
kaotame kõik sõnad, mis on nimed millelegi muule
...
...
...
...
...
...
Niaapinpintu!
Viis loomingut jõulude puhul
Jõulujumala teenistus
on kaks kuuskümmend viis
mis huvitaval kombel
on ka pakk Pall Malli hind
jõulujumala teenistus
nagu selgus on parajalt hea
info päritolu paraku
teadmata
Tänuvõlausaldaja usaldas tänu ära
ühele ebausaldusväärsele härrale
nüüd tänu enam nähtud ei ole aga
võib-olla see on kuusepuu taga
ei olnud. aga äkki kuusepuu all
ei olnud. aga äkki kuusepuu küljes
ei olnud. aga äkki kuusest natukene eemal umbes kella kuue suunas kui vaadata umbes 5 kraadi lõunast ida pool seistes
oli küll.
Väljas nagu ka õues sajab
lund ja vahepeal ka vihma
lund peamiselt talvisel ajal
vihma ülejäänud ajal aga
mitte siis kui ei saja üldse
kui midagi ei saja siis vihma
samuti ei saja ega lange ma
loodan, et see on nüüd selge
mõistan kui ei ole sest
ilmastik on keeruline valdkond
Kui kirjutamist alustada lühijutuna. Täieliku metajutuna. Kirjutada alguses lühijutt sellest kuidas kirjutati midagi mis oli lühijutt, siis on oht, et vahepeal autor mõtleb ringi ja leiab, et oleks sobiv hoopis kirjutada luuletus.
Äkki kirjutan hoopis luuletuse
ühe kerge pärastlõunase luuletuse
sellest kuidas kirjutasin kord luuletust
aga tuli hoopis lühijutt ja luuletus
oh seda poeetilist litsentsi
Võib paraku juhtuda ka selliseid asju, et autor kirjutab lühijuttu, väga metat lühijuttu ja siis leiab, et tegelikult on luuletus palju ilusam väljendus säärasele dekadentlikule absurdile. Aga siis tuleb välja, et ta tahab siiski lühijuttu ja pöördub eelmise vormi juurde tagasi.
Harvadel juhtudel ta vajutab enterit ja viib metatasandi veel kaugemale ja proovib kirjeldada täpselt seda millega ta parasjagu tegeleb. Alguses temaatiliselt käsitledes näiteks seda kuidas ta alguses proovis kirjutada metalühijuttu ja siis otsustas et äkki luuletus on parem ja siis kirjutas luuletuse ja mõtles ümber ja kirjutas uuesti lühijuttu edasi ilma ühtki tähte kustutamata, kuigi ta tegi hiljuti ühe kirjavea ja siis kustutas ära selle ja alates selle mainimisest on ta neid päris mitu teinud ja naernud samal ajal. Nüüd vajutan ma järgnevaid tähti - n, ü korda kaks, d, tühik, v, a, j, t, a, n, tühik, m, a tühik, j, ä, r, g, n, e, v, a, i, d tühik, t, ä, h, t, i, tühik sidekriips tühik, n, koma tühik ü k o r d a k a k s komadtühiktühikkomatühikvtühikakomatühikjkometühikn....ja nii edasi.
Häid jõule.
on kaks kuuskümmend viis
mis huvitaval kombel
on ka pakk Pall Malli hind
jõulujumala teenistus
nagu selgus on parajalt hea
info päritolu paraku
teadmata
Tänuvõlausaldaja usaldas tänu ära
ühele ebausaldusväärsele härrale
nüüd tänu enam nähtud ei ole aga
võib-olla see on kuusepuu taga
ei olnud. aga äkki kuusepuu all
ei olnud. aga äkki kuusepuu küljes
ei olnud. aga äkki kuusest natukene eemal umbes kella kuue suunas kui vaadata umbes 5 kraadi lõunast ida pool seistes
oli küll.
Väljas nagu ka õues sajab
lund ja vahepeal ka vihma
lund peamiselt talvisel ajal
vihma ülejäänud ajal aga
mitte siis kui ei saja üldse
kui midagi ei saja siis vihma
samuti ei saja ega lange ma
loodan, et see on nüüd selge
mõistan kui ei ole sest
ilmastik on keeruline valdkond
Kui kirjutamist alustada lühijutuna. Täieliku metajutuna. Kirjutada alguses lühijutt sellest kuidas kirjutati midagi mis oli lühijutt, siis on oht, et vahepeal autor mõtleb ringi ja leiab, et oleks sobiv hoopis kirjutada luuletus.
Äkki kirjutan hoopis luuletuse
ühe kerge pärastlõunase luuletuse
sellest kuidas kirjutasin kord luuletust
aga tuli hoopis lühijutt ja luuletus
oh seda poeetilist litsentsi
Võib paraku juhtuda ka selliseid asju, et autor kirjutab lühijuttu, väga metat lühijuttu ja siis leiab, et tegelikult on luuletus palju ilusam väljendus säärasele dekadentlikule absurdile. Aga siis tuleb välja, et ta tahab siiski lühijuttu ja pöördub eelmise vormi juurde tagasi.
Harvadel juhtudel ta vajutab enterit ja viib metatasandi veel kaugemale ja proovib kirjeldada täpselt seda millega ta parasjagu tegeleb. Alguses temaatiliselt käsitledes näiteks seda kuidas ta alguses proovis kirjutada metalühijuttu ja siis otsustas et äkki luuletus on parem ja siis kirjutas luuletuse ja mõtles ümber ja kirjutas uuesti lühijuttu edasi ilma ühtki tähte kustutamata, kuigi ta tegi hiljuti ühe kirjavea ja siis kustutas ära selle ja alates selle mainimisest on ta neid päris mitu teinud ja naernud samal ajal. Nüüd vajutan ma järgnevaid tähti - n, ü korda kaks, d, tühik, v, a, j, t, a, n, tühik, m, a tühik, j, ä, r, g, n, e, v, a, i, d tühik, t, ä, h, t, i, tühik sidekriips tühik, n, koma tühik ü k o r d a k a k s komadtühiktühikkomatühikvtühikakomatühikjkometühikn....ja nii edasi.
Häid jõule.
hahahaa katarrrsis
Mis on täiuslikkuse kehastus kui mitte see mida me kogeme igapäev? Miljoneid aastaid evolutsiooni, tuhandeid aastaid tsivilatasiooni, lapiti. Vead, kuid ilusad vead. VEad mis on pooljkogemata, aga liigsed. Kas see oleks täiuslik kui täiuslikkus oleks täiuslikkum kui see mis on praegu täiuslik? Ei, võib+olla.
Igavene surisemine, et vältida vältimatuid vääratusi võimatuste vortekseis. hahahaa katarrrsis tuleb kui abyss liiga kaua vastu vaatab, aga kes ütles on hea idee üldse oma pilku nii meelalt laiali pilduda. Enesekontroll on tähtsam, aga kas sama tähtis või veel enam kui ühistranspordipiletitint - ebavajalik faktoid neelab su oma suurepärasusega.
Täna, Eile, Homme
Homme veel ei tea mida teen
Ilmselt midagi veel vähem
märkimisväärset
Aga ega kõik ei peagi olema
märkimisväärne
Mõned asjad võivad olla mitte
märkimisväärsed
Samas äkki neist mõni on hoopis
märkimisväärne
Kes seda teab, kes seda teab
kui sa tead siis see on
märkimisväärne
Või kas on
märkimisväärne.
Ei tea.
mm, märkimisväärne
Tellimine:
Postitused (Atom)