Ühel kaugel aastal, mil traditsioonid olid hinnas ja inimesed elasid kõlbelist elu. Mil loodus oli roheline ja iga noore ulja seikleja valla. Päevil, mil kirikuisad õpetasid oma tarkusi ja emad tegid köögis maitsvaid koogikesi. Elasid üks mees ja naine. Nad olid tavalised töökad katoliiklased. Sõid kolm sooja einet päevas, elasid ühes armsas äärelinna majas ja armastasid üksteist ääretult palju.
Ühel päeval otsustasid nad üheskoos arutledes, et oleks aeg saada üks tubli katoliiklasest poisiklutt või ehk isegi tütarlaps. Leides ühise nõu, otsustasidki nad nõndaviisi toimida. Oli kena sügisene ilm ja lehed olid tõmbunud nii kaunilt värviliseks. Ja siis saigi kõik alguse.
Pühapäeva pärastlõunal algas see üks kindlatsorti aeg kuus. Tulevane ema-katoliiklane munes ühe armsa väikestlaadi munakese. Ta korjas muna oma õrnade tulevase-ema kätega üles ja viis selle tulevasele isa-katoliiklasele. Viimane võttis muna ja pani sellele kindlalt oma vestitaskusse hoiule. Kui saabus õhtu ja aeg magama heita, võttis ta selle muna endaga voodisse kaasa ja asetas selle enda kõrvale.
Jumala juhatusel, tol ööl, saatis ingel tulevasele isa-katoliiklase seemnepurske, mis nii hapralt kattis muna. Siis saabus ingel-kurg ja viis muna endaga kaugele-kaugele taevalaotustesse, kus jumal ja Jeesus ise otsustasid, kas määratud sündima on see väike lapsukene. Ühele nõule jõudes, et vastus on jah, viis ingel-kurg muna tagasi tulevase ema- ja isa-katoliiklase kodusse. Ta hiilis hõljudes sisse praokil aknast ning lendles lookleva graatsiaga tulevase ema-katoliiklase voodi juurde ning poetas eostunud muna oma uhke pika nokaga ema-katoliiklase sisse kindlalt hoiule.
Möödus üheksa kuud ning sündis beebi-katoliiklane. Ja nad elasid õnnelikult oma elupäevade lõpuni ning põlesid põrgus oma pattude eest, sest nad ei kahetsenud piisavalt.
Putsi see on üks korralikemaid tekste mis meil siin on. Loogiliste alustega, väike sürrealism sees ja püant ka sobib. 5+, peaksin ka kirjutama midagi.
VastaKustuta