Hing S
Meelelahutus lahutas end meelest nüüd
meel maksab makse maksale, mis kahjustatud
kahjust ja rõõmust
Kuid on otsitud lõpmata alal ühte kassi
kadunud juba kuid tagasi kuid ei ole siin
kuid pole üldse mittekuskil peale kalendri
kuid kes teaks kust kuid leida kui pole kuid
kuid äkki on juba kuid mitu kuud lennanud
V aja endaga
Mis seisab taevas, taevas on ainult üks kuu
aga tema ei ole mingi õige kalendrikuu
tema on see päris ehtne Taevakuu
sellel valged mehed kunagi lippasid lippe
kalendrikuul üldse lipata adekvaatselt ei saa
sest see on kultuuriline artefakt
oh ei
Kreatiivne Kretiin
Järgnev on pühendatud
"Aga sa oled
ju paks"
ma vaatan su kommentaari
mu pisar see voolab
johhaidii
Aga vaata ma
olen poeet kes
väljendab enda sellist
nagu olemust mis on küll
mahukas kuid oi kuidas seda mahub
seda mahub nii palju mu paberi lehe
peale see on hea et ruumi jätkub
mu paberil digitaalsel seal
ruumi EI lõpe
kui just google'i kettad
liiga täis ei saa
ega seda ometi juhtuda
saa_
RÜTM RÜTM RÜTM RÜTM SÜRM
"Aga sa oled
ju paks"
ma vaatan su kommentaari
mu pisar see voolab
johhaidii
Aga vaata ma
olen poeet kes
väljendab enda sellist
nagu olemust mis on küll
mahukas kuid oi kuidas seda mahub
seda mahub nii palju mu paberi lehe
peale see on hea et ruumi jätkub
mu paberil digitaalsel seal
ruumi EI lõpe
kui just google'i kettad
liiga täis ei saa
ega seda ometi juhtuda
saa_
RÜTM RÜTM RÜTM RÜTM SÜRM
Avangarde nimega ,,Agemin Edragnava''
Oli kord üks palindroom, mis oli halb
on see mille kohta endale ausaks jäädes ei või öelda hea
kodanik teeb paremale head, võrdsele ei midagi ja halvemale keerab sitta
värsimõõdutunnet saab varjata öeldes, et autor on innovaator
on mees kes ei ole novaator
on sünonüüm sõnale ''innovaator''
on mees kes postuleeris, et ''novaator'' ja ''innovaator'' on samatähenduslikud sõnad
moodustuvad õigesse järjekorda asetatuna raamatuid
võib lugeda, aga tingimata ei pea
peamine tunnusjoon on nägu
saab muuta rakendades telliskivi
on see mille kohta endale ausaks jäädes ei või öelda hea
kodanik teeb paremale head, võrdsele ei midagi ja halvemale keerab sitta
värsimõõdutunnet saab varjata öeldes, et autor on innovaator
on mees kes ei ole novaator
on sünonüüm sõnale ''innovaator''
on mees kes postuleeris, et ''novaator'' ja ''innovaator'' on samatähenduslikud sõnad
moodustuvad õigesse järjekorda asetatuna raamatuid
võib lugeda, aga tingimata ei pea
peamine tunnusjoon on nägu
saab muuta rakendades telliskivi
sein seisis vankumatult teeääres nagu alati. Iga tellis kindlalt teise tellise kõrval, iga tellis, kindlalt teise tellise kohal, iga tellis, kindlalt oma reas. Seinale oli soditud roppusi, sümboolikat, midagi venekeelset ja keskkohast täpselt kolm meetrit vasakul pool seisis plakat. Plakat oli trükitud enam-vähem tavalisele materjalile, millest plakateid üldiselt tehakse ja oli kinnitatud seinale millegagi, mida saab kirjeldada vaid naelana.
Nael ise ei pruugi esmapilgul tunduda kuigi huvitavana, lõppude lõpuks on see kõigest nael nagu iga teine. Nael nagu iga nael, mida korralik Inglismaale mineja oma kohaliku raha vastu vahetab. Nael, mis ei erine ühestki naelast millegi konkreetse poolest. Tavaline 453.6 grammi, nagu iga teine 453.6 grammi. Kuid see defineerimatu erinevus, see miski silmanurgas, mis ei tundu õige, see millele sõrme peale panna ei saa, on otsustav ja maailmamuutev.
Esimest korda ajaloos oli sõnamäng võtnud reaalse füüsilise vormi ja leidnud endale koha päris maailmas. Kunagi varem polnud homofoonid vahetanud kohti nagu need neli naela. Ei eal varem polnud plakat kukkunud telliskiviseinalt vaid seetõttu, et seda hoidev nael on leidnud, et homofoonse sõnana võib ta muutuda millekski muuks. Ja nii vedelebki nüüd seal teepervel plakat ja 453.6 grammi.
Nael ise ei pruugi esmapilgul tunduda kuigi huvitavana, lõppude lõpuks on see kõigest nael nagu iga teine. Nael nagu iga nael, mida korralik Inglismaale mineja oma kohaliku raha vastu vahetab. Nael, mis ei erine ühestki naelast millegi konkreetse poolest. Tavaline 453.6 grammi, nagu iga teine 453.6 grammi. Kuid see defineerimatu erinevus, see miski silmanurgas, mis ei tundu õige, see millele sõrme peale panna ei saa, on otsustav ja maailmamuutev.
Esimest korda ajaloos oli sõnamäng võtnud reaalse füüsilise vormi ja leidnud endale koha päris maailmas. Kunagi varem polnud homofoonid vahetanud kohti nagu need neli naela. Ei eal varem polnud plakat kukkunud telliskiviseinalt vaid seetõttu, et seda hoidev nael on leidnud, et homofoonse sõnana võib ta muutuda millekski muuks. Ja nii vedelebki nüüd seal teepervel plakat ja 453.6 grammi.
Me peaaegu kõndisime tänavail käsikäes. / perverrsed loomad
See on rütmi-luuletus, see on rütmi-jutustus, see on sala-sõnum.
Rütmi tunnetust mul kahjuks, vabandage, pole.
Hetked, pöördumatult möödusid kiirelt, pilgud meelsalt kohtusid, puudutused mõõtsid koha. Ma vaatan sind eemalt, ma mõtlen sinust kaugel, ma ootan sinu lähedust. Sest sa oled see suudeldamatu kaugus, selles tuleneb suurim kaotus.
Esimest korda nägin sind, lokaalis, oli õhtu ja sume ja suitsune udu.
Taevakuma peegeldus kusagilt kaunilt, su nägu oli vast meelsam kui muidu.
Sealsamas su käed puhkavad, kuidas pilgu saaks ära neilt, või mujalt, mujalt veel..
Arvan, tead - kardan, mõistad hukka, kuidas painavad nüüd need mõtted hommikute eel.
Kartus vahest asjata, vestleme ju ikka, puudus vaid vaikusest ja rahust.
Ähmi täis õnnest ja puuduvast unest, tundub jubagi tunneme üksteist mõlemast tahust.
Reipusest röövituna heidame voodigi kaheselt, väsimus vaid viivitab meid seekord.
Valguse viirus vaatlen su hommikust kuma - leiaks nüüd õige sõna, ma kohmatu bard.
Ammutan energiat ainsast pilgust, armutult eemaldan andumatuse palgeilt.
Kaovad hetked läbi päeva ja järgmise öö, igavene kordumine viib meid teo algeilt
Saatusliku paigani kus kohtusime.
Hoomamatu tegevuskäik teisi tõukab taas tagasi.
Ootusärev pilk raskelt su tõdemusi uuesti valdab.
Ood on vaid seesugule kes selle enda omana ära tunneb.
Räme roim rikkus rahu.
Rütmi tunnetust mul kahjuks, vabandage, pole.
Hetked, pöördumatult möödusid kiirelt, pilgud meelsalt kohtusid, puudutused mõõtsid koha. Ma vaatan sind eemalt, ma mõtlen sinust kaugel, ma ootan sinu lähedust. Sest sa oled see suudeldamatu kaugus, selles tuleneb suurim kaotus.
Esimest korda nägin sind, lokaalis, oli õhtu ja sume ja suitsune udu.
Taevakuma peegeldus kusagilt kaunilt, su nägu oli vast meelsam kui muidu.
Sealsamas su käed puhkavad, kuidas pilgu saaks ära neilt, või mujalt, mujalt veel..
Arvan, tead - kardan, mõistad hukka, kuidas painavad nüüd need mõtted hommikute eel.
Kartus vahest asjata, vestleme ju ikka, puudus vaid vaikusest ja rahust.
Ähmi täis õnnest ja puuduvast unest, tundub jubagi tunneme üksteist mõlemast tahust.
Reipusest röövituna heidame voodigi kaheselt, väsimus vaid viivitab meid seekord.
Valguse viirus vaatlen su hommikust kuma - leiaks nüüd õige sõna, ma kohmatu bard.
Ammutan energiat ainsast pilgust, armutult eemaldan andumatuse palgeilt.
Kaovad hetked läbi päeva ja järgmise öö, igavene kordumine viib meid teo algeilt
Saatusliku paigani kus kohtusime.
Hoomamatu tegevuskäik teisi tõukab taas tagasi.
Ootusärev pilk raskelt su tõdemusi uuesti valdab.
Ood on vaid seesugule kes selle enda omana ära tunneb.
Räme roim rikkus rahu.
Tellimine:
Postitused (Atom)