Tekst

Kui koguda hoogu ja hüpata alla mõnelt tasapinnalt mille ühes otsas on  90 kraadine nurk ja kogum õhku millele järgneb maakoor, on hea võimalus, et kukkudes - või hüpates -  jääte te ellu ja lendate aeglaselt minema mõne teise tasapinna peale või ärkate üles. Või surete ära. Või unustate kukkuda. Või eksite ära enne otsani jõudmist. Või maakoor liigub eest ära.Või on all hoopis vesi. Või pole all midagi. Või te ise kaote ära. Võimalusi on palju. Valige sobiv ja minge lõbutsege.

Samas ei saa rõhutada piisavalt kui vähe antud teose autor või ülejäänud REIP'USe kirjanikud vastutavad surmajuhtumite või raskeste vigastuste eest, mille lugejad või muud inimesed võivad endale või teistele, või mittekellelegi, või kultuurile kui sellisele, või ühiskonnale, või pereväärtustele, või nooremale põlvkonnale või oma vanematele või, või... Jah, see oli või, mis äratas subjekti tol kurval hommikul sügavast ent pinnapealseid teemasid käsitlevast unest. Ta oli valmistamas oma tavapärast hommikusööki kui järsku avastas ta end magamistoast, voodist, teki alt, pea padjal, võinuga suus. See nuga oli määrdunud üpriski kummalise ja kurjakuulutava seguga. See segu oli määrdejuust ja margariin. Kuid ometi oli tegu võinoaga. Mis keelelisi tõdesid see vahejuhtum paljastama peaks, on seni teadmata.

Kuid mis oleks tõde, kui mitte see, mis on
siin, täna, praegu, ülehomme ja praegugi veel
mis on tõde kui pole see see mis on
siin, praegu, veel ülehomme, praegugi täna koma
keel dikteerimas ainuvalitsejana füüsilise reaalsuse üle
kultuuriliste tõdede ja igapäeva fatalismi...üle.
miks mitte olla võinuga kuid teha rohkem kui
rohkem kui keel meilt ootaks
võinuga määrimas margariini ja sulajuustu on tubli!
jah tubli! teeb ta rohkem kui reaalsus nõuab, aktivist!
tubli!
mis on nimisõna kui mitte olemusepiiraja, takistus
keelelise diktatuuri alus, nimisõna...nimisõnu pole vaja
need teevad haiget, piiravad kõiki
kaotame nimisõnad, jah kaotame ...
sest ainult nii on ... õnnelik.
---

Aga mis on sõna kui mitte nimi millelegi muule
kas on sõna, mis ei ole nimi millelegi muule,
ei, ei ole sõna mis ei oleks nimi millelegi muule
jah, kaotame sõnad mis on nimed millelegi muule
kaotame kõik sõnad, mis on nimed millelegi muule
...
...
...
...
...
...
Niaapinpintu!

Viis loomingut jõulude puhul

Jõulujumala teenistus
on kaks kuuskümmend viis
mis huvitaval kombel
on ka pakk Pall Malli hind
jõulujumala teenistus
nagu selgus on parajalt hea
info päritolu paraku
teadmata

Tänuvõlausaldaja usaldas tänu ära
ühele ebausaldusväärsele härrale
nüüd tänu enam nähtud ei ole aga
võib-olla see on kuusepuu taga
ei olnud. aga äkki kuusepuu all
ei olnud. aga äkki kuusepuu küljes
ei olnud. aga äkki kuusest natukene eemal umbes kella kuue suunas kui vaadata umbes 5 kraadi lõunast ida pool seistes
oli küll.

Väljas nagu ka õues sajab
lund ja vahepeal ka vihma
lund peamiselt talvisel ajal
vihma ülejäänud ajal aga
mitte siis kui ei saja üldse
kui midagi ei saja siis vihma
samuti ei saja ega lange ma
loodan, et see on nüüd selge
mõistan kui ei ole sest
ilmastik on keeruline valdkond

Kui kirjutamist alustada lühijutuna. Täieliku metajutuna. Kirjutada alguses lühijutt sellest kuidas kirjutati midagi mis oli lühijutt, siis on oht, et vahepeal autor mõtleb ringi ja leiab, et oleks sobiv hoopis kirjutada luuletus.
Äkki kirjutan hoopis luuletuse
ühe kerge pärastlõunase luuletuse
sellest kuidas kirjutasin kord luuletust
aga tuli hoopis lühijutt ja luuletus
oh seda poeetilist litsentsi
Võib paraku juhtuda ka selliseid asju, et autor kirjutab lühijuttu, väga metat lühijuttu ja siis leiab, et tegelikult on luuletus palju ilusam väljendus säärasele dekadentlikule absurdile. Aga siis tuleb välja, et ta tahab siiski lühijuttu ja pöördub eelmise vormi juurde tagasi.
Harvadel juhtudel ta vajutab enterit ja viib metatasandi veel kaugemale ja proovib kirjeldada täpselt seda millega ta parasjagu tegeleb. Alguses temaatiliselt käsitledes näiteks seda kuidas ta alguses proovis kirjutada metalühijuttu ja siis otsustas et äkki luuletus on parem ja siis kirjutas luuletuse ja mõtles ümber ja kirjutas uuesti lühijuttu edasi ilma ühtki tähte kustutamata, kuigi ta tegi hiljuti ühe kirjavea ja siis kustutas ära selle ja alates selle mainimisest on ta neid päris mitu teinud ja naernud samal ajal. Nüüd vajutan ma järgnevaid tähti - n, ü korda kaks, d, tühik, v, a, j, t, a, n, tühik, m, a tühik, j, ä, r, g, n, e, v, a, i, d tühik, t, ä, h, t, i, tühik sidekriips tühik, n, koma tühik ü k o r d a k a k s komadtühiktühikkomatühikvtühikakomatühikjkometühikn....ja nii edasi.

Häid jõule.

hahahaa katarrrsis

​Mis on täiuslikkuse kehastus kui mitte see mida me kogeme igapäev? Miljoneid aastaid evolutsiooni, tuhandeid aastaid tsivilatasiooni, lapiti. Vead, kuid ilusad vead. VEad mis on pooljkogemata, aga liigsed. Kas see oleks täiuslik kui täiuslikkus oleks täiuslikkum kui see mis on praegu täiuslik? Ei, võib+olla.

​Igavene surisemine, et vältida vältimatuid vääratusi võimatuste vortekseis. hahahaa katarrrsis tuleb kui abyss liiga kaua vastu vaatab, aga kes ütles on hea idee üldse oma pilku nii meelalt laiali pilduda. Enesekontroll on tähtsam, aga kas sama tähtis või veel enam kui ühistranspordipiletitint - ebavajalik faktoid neelab su oma suurepärasusega.

Täna, Eile, Homme

Homme veel ei tea mida teen

Ilmselt midagi veel vähem

märkimisväärset

Aga ega kõik ei peagi olema

märkimisväärne

Mõned asjad võivad olla mitte

märkimisväärsed

Samas äkki neist mõni on hoopis

märkimisväärne

Kes seda teab, kes seda teab

kui sa tead siis see on

märkimisväärne

Või kas on

märkimisväärne.

Ei tea.

mm, märkimisväärne

Tarkus või midagi selle sarnast

Niimoodi tõesti tundub sel hetkel vist
Tarkus tagasi tuleks maailma kui kuulaksime
süüviksime endasse, tuletaksime tõe enesest
ehk tõesti inimesed ei tea, mis küsida, öelda
teavad vaid, et tuleb kõigest väest küsida, öelda
ja siis justkui tulekski kõik kohe otse laua peale
hommikusöögist iidsete tõdedeni, õigluse endani
mull-mull-mull-mull-õiglus-mull-mull-teadmine
bla-bla, bla-bla, HAHA, mull-mull...mull mull.
Ah härra, mõtle, mõtle, luuleta palju tahad
kuid tea - ainuke tarkus on mõista ennast
kõik muu on illustratsioon muinasjuturaamatus

At this point I...

milline distinktsioon
näha ennast minevikus
et võrrelda sellega mis on olevikus
"kui halb" -- realisatsioon

Laupäevane hommikukohvi Jumalaga

Jumalaema rinnapiim

kristlik teoloogia õpetab selgelt

neitsi maarja rinnapiim

vääriline oli jumalale endale

sest jumal meil ju iseenese poeg

ning kas tulla Jeesus oleks võinud

kohast ilgest, rõvedast, haigusi täis

Jumal siiski ronis välja heast tupest.

Või kas siiski?

VÕI

KAS

SIISKI?

Teoloogia Number Üks

Olgu sinu soovid ja väljavaated kohased

Jumalale endale

mida teeks Tema kui Tema oleks sina

mida teeksid sina kui sina oleks Tema

istuksid aknal vaatamas maailma möödumas

looksid maailma hoopis uue õuepääle?

peaksid moraali kõigile kuuljatele

laseksid end tappa igatseva rahuloluga?

HAHAHA, hüsteeriline naer

''nad ju ei tea mida nad teevad!''

Muidugi teavad.

Roomlased olid haritud mehed.